Raamatukogud on Facebook´is päris hästi esindatud,
alates eraraamatukogudest kuni
teadusraamatukogudeni välja. Kui raamatukogule sotsiaalvõrgustikku juba konto
teha, siis tuleks seda ka jooksvalt täiendada uue infoga. Kui aga asutus seal
juba nähtav on, ja lehekülg on nö.
surnud seisus, siis võib see lehe külastajat, kes sealt mingit infot ei leia,
panna mõtlema et kas seal asutuses töössesuhtumisega ikka kõik korras on, kui
ei suudeta võetud kohustust täita. Seda konto loomine ja haldamine ju on-
võetud kohustus. Tänapäeva, kui suur osa info jagamisest käib veebi vahendusel,
on sotsiaalmeedia väga hea võimalus enda asutust nähtavaks teha ja oma tegevusi
tutvustada ja reklaamida.
Positiivsed näited oleksid Tallinna Keskraamatukogu, Pärnu Keskraamatukogu
ja Lääne-Virumaa Keskraamatukogu. Kõigi nende kasutajakontode plussiks on
operatiivne ja värske info, samuti retrospektiiv möödunud sündmustele. Negatiivseks
näiteks on Väike-Maarja Valla Raamatukogu lehekülg. Tundub, et lehekülje
viimane täiendus ongi sellest ajast kui asutus end kasutajaks tegi. Sellisel
leheküljel puudub igasugune mõte.
